Kas Eestimaal on tuulikumaffia maad võtmas? Selgub, et iseendast, oma lastest ja kaasinimestest, oma kodust ning isamaast hoolivate ja tuulikureostuse vastu seisvate inimeste üks esimaterdajaid Eesti Ekspressis Erik Moora on keskkonnaärimees. Ta on võimalik asjast huvitatud isik ja antud juhul on võimalik huvide konflikt.
Eesti Ekspressi peaoimetaja Erik Moora lahkus 2022. aastal Ekspressist ja suundus keskkonnärisse, vt allpool ka kuva toonasest ERR uudisest. 07.06.2022 kirjutas ERR – toon selle mitte väga pika uudise siin ära täismahus kursiivis, see väärib tänases kontekstis tähelepanu:
Eesti Ekspressi endine peatoimetaja ja ajakirjanik Erik Moora käivitab koos nimekatest inimestest koosneva tiimiga keskkonnakonsultatsioonide firmat.
Mais Eesti Ekspressist lahkunud Moora on praegu käivitamas ettevõtet, mis tegeleb kliima- ja keskkonnamuutuste valdkonnas inimeste ja ettevõtete abistamisega, et muuta süsinikujalajälje vähendamine kõigile rahaliselt kasulikuks.
“Meie firma Climacash lahendab kahte probleemi: tavainimesele on tihti kallis olla loodussõbralik ehk pole motivatsiooni teha keskkonnale kasulikke valikuid. Teisalt pole vastutustundlikel ettevõtetel veel võimalik olla täiel määral kliimaneutraalne. Meie äriidee viib need kaks osapoolt kokku, lahendades nende probleemi,” rääkis Moora ERR-ile.
Ajakirjandusest lahkus Moora omal soovil. “Tekkis plaan teha südamelähedases valdkonnas koos tugeva tiimiga midagi, mis on kõigile – kogu Eestile ja maailmale – kasulik. Kvaliteetne ja uuriv ajakirjandus on muidugi ka kasulik, et nüüd valesti aru ei saadaks,” rääkis ta.
Kodanikuajakirjandusega tegeleb Moora edasi – ta on jätkuvalt Poliitikaguru toimetuse liige.
Ettevõttes Climacash tegutsevad peale Moora veel endine Euroopa Komisjoni esinduse juht Keit Kasemets, OECD juhtivanalüütik Klas Klaas, IT-guru Linnar Viik ja mitme suurpanga IT-tiime juhtinud Maarja Kaljulaid.
Artiklis mainitud Keit Kasemets on täna riigisekretär Keit Kasemets – kes küll Climacashist taandus 2023. aastal kui suundus Kliimaministeeriumis kantsleriks.
Keit Kasemets ja Erik Moora toimetavad koos MTÜs Poliitikaguru, äriregistri andmetel on mõlemad tänaseni nii juhatuses kui tegelikud kasusaajad. Ja pange tähele, Kuku raadios käib Poliitikaguru saade, kus üks saatejuht on kliimaärimees Erik Moora. 7. veebrauaril näiteks sukeldusid nad tuuleparkide vastu peetava võitluse hoovustesse.
Sel nädalal ilmus Eesti Ekspressis kirjutis pealkirjaga “Uuring: avalik vastuseis tuulikutele ei vasta enamiku kohalike vaadetele”. Kirjutis annab teada, et Vinni vald tellis antropoloogiakeskuselt põhjaliku uuringu, mis näitab, et kohalikud inimesed ei olegi enam niiväga tuulikutele vastu.
Kirjutise autor on Erik Moora – kuid iroonilisel kombel puudub vähimgi viide sellele, et tegemist on sisuturundusega ja autor ise on keskkonnaärimees. Mitte lihtsalt ajakirjanik. Ei vähimatki vihjet ega viidet Erik Moora taustale ja rollile kliimaärimehena – kuigi tegemist on võimaliku huvide konfliktiga.
- veebruaril üllitas Ekspress artikli “Eesti energiajulgeolek on ohus. Käputäis vastaseid jooksid Eesti tuuleenergia arengu kinni.” Taas üks autoritest Erik Moora. Ja taas ei ainsamatki viidet ega vihjet Moora kaksipidisele rollile.
Millest tuleneb selline lugejate ja avalikkuse eksitamine ning ajakirjandusreeglite rikkumine, kus võimalik, et asjast huvitatud isikud teevad ajakirjanduse sildi all sisuturundust? Isegi siis, kui Moora oleks Ekspressis ajakirjanikuna taas palgale võetud, ei saa toimetus mööda vaadata tõsiasjast, et Moora on otseselt seotud olnud keskkonnaäriga firmas Climacash. Ja on ka praegu seotud keskkonnaäriga firmas Climacheck.
Climacheki kodulehel on näiteks lugeda järgmist: “Aitame organisatsioone kõikidel kliima- ja keskkonnateemadel alates süsinikujalajälje mõõtmisest kuni kestliku finantseerimise nõustamiseni. Me eesmärk ei ole toota raporteid, vaid pakume ettevõtetele tööriistu, et need saaksid tulevikus ise keeruliste teemadega toime. Meilt saad tipptasemel nõu, kuidas üles ehitada vajalikud tööprotsessid ja muutusi efektiivselt juhtida. Aitame keskkonna- ja kliimateemadel kommunikatsiooninõuga.”
Kõrval toredasti ka Erik Moora foto.
Seega – Eesti Ekspressis peaks autor Moora nime juures olema ära märgitud tema seotus keskkonnaäriga. Aga ei ole.
Mis me siis nüüd ütlemegi? Ütleme nii, et siin on väga palju mõtteainet. Ja igaks juhuks peab ära märkima ka selle fakti, et Jürgen Ligi ja Erik Moora on lähedased sugulased. Ning just Jürgen Ligi sildistas Sakalale antud interjuus kõik tuulikuvastased Kremli käsilasteks.
Tiiu Ritari
_________________________________________
________________________________________
Infraheli
Infraheliks nimetatakse helilaineid sagedusega alla 16 Hz. Õhus on nende lainete pikkus üle 20 meetri.
Infraheli võib tekkida erinevatel põhjustel:
tuule liikumisel üle suuremõõtmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete);
plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemise ja äikesega;
mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate vibreerimisel.
Kuna infraheli on suure lainepikkusega, levib see mitmesugustes keskkondades (ka maakoores) peaaegu nõrgenemata. Vähese neeldumise ja suure paindumise tõttu tungib infraheli kõikjale – hoonetesse, maa sisse, vette. Infraheli on raskesti avastatav, sest tavalised mikrofonid ei registreeri seda.
Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemist. Selle põhjuseks on asjaolu, et inimeste siseorganid (süda, kopsud, magu, sisekõrv jne) võnguvad sagedustega 3 – 12 Hz. Infraheli võib põhjustada autojuhtidel suure kiirusega sõites väsimust, nägemisteravuse halvenemist ja hirmutunnet. Näiteks kui sõiduauto sõidab kiirusega 100 km/h, tekitab see infraheli valjusega 100 dB. Pakiraam katusel ja avatud autoaken suurendavad infraheli tugevust. Infraheli kaasneb ka mootorrataste, kopterite, lennukite ja rakettide liikumisel. Laevade mootoriruumides on peale tugeva akustilise müra ka väga tugev infraheli.
Merel jäävad pärast tuule vaibumist veepinnale pikad korrapärased sinusoidaalsed lained. Nende lainete eluiga ulatub tundidesse. Kui merel uuesti tuul tõuseb, võib see üle lainete puhudes tekitada õhus infraheli sagedusega võnkeid. Arvatakse, et see võib olla põhjuseks, miks meremehed mõnikord oma laeva kabuhirmus maha jätavad. Meeskonnata laev muutub aga nö Lendavaks Hollandlaseks.
…
Infraheli on kasutatud kontsertidel ja teatrietendustel. Selleks on ehitatud spetsiaalseid muusikainstrumente. Infraheli tahtliku tekitamise algust seostatakse Inglise füüsiku Robert Wood’iga. Tema aitas ühes Londoni teatris infraheliga näitemängu ilmestada. Wood paigutas lava taha pika ja jämeda toru, mis ühendati oreli õhupumpamisseadmega. Toru tekitas väga madalat, kuuldamatut võnkumist. Pilli katsetamisel sattus rahvas saalis ja fuajees ärevusse, kuigi mingit heli kuulda ei olnud.
Allikas: Tartu Ülikool
https://dspace.ut.ee › bitstreams › download